http://www.youtube.com/watch?v=3znncyRvnRA
Siin on üks pisike mõistu-lauluke eesti elust
Oli aeg, kui see luuletus ei kuulunud just kõige soositumate hulka.
"Mägra maja"
Mägral oli maja nii nagu vaja
see temalt võttis kogu tema aja,
juba tehti treppi, juba pandi voodrit
mägra peres polnud ainsatki loodrit.
Ei olnud mahti poes sabas seista,
kõik, mis majas tarvis ise valmis treis ta.
Nõnda mägra majas, kasemetsa veeres
tasaselt ja targu elukene veeres.
Kuni ühel õhtul keegi äkki kloppis -
ukse taga seisid kährik-koerad troppis,
trügisid kõik sisse, pambud pandi maha,
vaatasid siis ringi - korter pole paha.
"Miski siin ei klapi" hüüdis vana Mäger
"Kõik on korras Papi!" vastas talle Kährik
"Ruum on teil ju lahe, jääme veidiks siia,
poleks mõtet asja kakluseni viia."
Sest kährikuid on palju, neil on kihvad,
pükste peal neil kõigil rotinahast rihmad.
Jäidki koerad majja, seadsid ennast sisse,
omakorda võtsid sõpru korterisse.
Aga Mägra-papi kõndis kohtu vahet,
lootuses, et kohus nuhtleks seda pahet.
Aga kohtusaksaks oli vana hall Karu,
kellel kõik läks meelest, kes ei saanud aru.
Mägra-papi visalt ründas kohtumaja,
kuni tallas sisse suure laia raja.
See ei ole teada, kuidas lõppes kohus,
aga rada lookleb praegugi veel rohus.....